Täna sai toimetuses nalja ka. Kõik tulid juba varahommikul kohale, et skännida, lõikuda, rippida, striimida, digiteerida, vahetekste luua ja lugeda... selle viimasega võttiski prõvva produtsent sisse "jalad harki-käed õlgade kõrgusele" asendi ja tekitas tõelise paanikaosakonna teemal "appi, mis nüüd looduseinimesed meist arvavad". No teate ju küll, misukene üks korralik paanikaosakond välja näeb- ikka nii, et üks võtab kõva häälega eest appi-appi ja teised kaasitavad kooris järele. Sinna juurde käib loomuliku osana toast-tuppa ja mööda koridore jooksmine (laiendab silmaringi ja võitleb ühtlasi lampjalgsuse vastu) ja kõigile paanika põhjuse kõvahäälne selgitamine. Viljar ja Ekke istusid samal ajal, kui paanikaosakond nende ümber oktaavidena laienes, täiesti vaikselt ja rahulikult, ninad risti montaažiarvutis ja ei teinud üldsegi välja. Või, noh, tegid. Aga tegid näo, et ei tee.
"Uss, uss! Mis uss?!?!?" karjus prõvva silmi pööritades. "Uss nagu rästik ja madu," hüüdsid kõik läbisegi vastu. "Kesse ütles, et uss? Kesse kirjutas, et pikad püksid tuleb jalga panna, selleks et uss ei hammustaks?" Kõik kehitasid vastuseks õlgu ja vaatasid selle toa poole, kus parasjagu Erik skannerile üritas selgeks teha, et tondi pildid on väga vaja sisse imeda ja montaažiarvutile söödavaks nätsutada.
Prõvva produtsent võttis kokku kõik selle jõu ja lohistas loodusemees Eriku juukseidpidi helifailide manu, et veelkord ette mängida ussi-lugu. Sest tegelt Erik ju kirjutab need tekstid, mida asjaosalised pärast sisse loevad.
Erik kuulas täitsa rahulikult ja ütles siis, et nii ei lähe mitte. Et ussi asemel peab ikka madu olema. Ja et nüüd tuleb kõik see lõik uuesti lugeda. Ja veel ütles ta, et see uss on puha omalooming. Ja kordas veelkord, et võtame ussi ära ja paneme ikka "madu" ilusasti asemele.
Hiljem ütles loodusemees Erik, kes suhteliselt palju ka looduseinimeste hingeelust teab, et kui zooloogid satuvad meie saadet vaatama ja kuulevad, kuidas me paneme pikad püksid jalga selleks, et ussihirm üle läheks, et küllap nad siis naeravad meie üle ja ütlevad nagu asi tegelt on. Tegelt on nii, et ussid, need on halvemal juhul inimesel ainult tagumiste palede vahel.
Ja see uss, kes rabaserval kõrgemal kohal end mõnikord päikese käes soojendab, on hoopis rästik. Ainuke mürgimadu Eestis.
Aga lõpp hea, kõik hea, Eik luges ussi asemel kenasti mao linti ja kõhuusse meil kellelgi loodetavasti ka pole. Nalja sai palju ja prõvva produtsendil oli hea põhjus ennast korraks täiega välja elada. Vot tema on küll... mõnikord nagu natuke uss. Või isegi madu. Enamasti pikkade pükstega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar