Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb mul ausalt üles tunnistada, et idee, teha ühte täiesti teistmoodi loodusesaadet lastele, oli minu peas juba väga ammu. Ja siis rääkisin ma sellest Muritile. Ja siis Erikule. Ja siis Rihole. Ja siis Murit ja Erik vahepeal mõtlesid. Murit mõtles muidugi kiiremini ja pani palju asju kirja ka. Siis, kunagi vahepeal, esitasime oma mõtteid Väga Tähtsatele Ametnikele ühes Väga Suures Asutuses. Aga nemad ilmselgelt ei saanud täpselt aru, mida me siis ikkagi seal Õudses Looduses teha tahtsime- neile meeldisid rohkem barbid ja poroloonist seened ja nii nad saatsid meid koju tagasi ja ütlesid, et lapsed tegelt tänapäeval armastavad rohkem arvutis ja telekas aega veeta kui et liblikaid ja lund uurida.
Aga Murit muidugi ei jätnud. Tema võttis kätte ja kirjutas purrrjekti. Ja ennäe, üks koht, mis reklaamib ennast männiokaste ja sipelgatega- keskkonnainvesteeringute keskus muidugi- leidis, et purrrjektil on jumet ja mõttel ka ja et lapsed tulebki loodusse saata (päriselt ja paljajalu, kui maapind pole enam külm) ja eraldas vastava summa raha. Et minu peas sündinud mõttest saaks Muriti ja paljude teiste väga toredate inimeste abiga päriselt teha ühe päriselt vahva looduseseikluse saate lastele. Ja nende emadele. Ja isadele. Ja vanaemadele ka. Ja vanaisadele (kui nad juhtumisi peaks garaažist või töötoast selleks ajaks tahtma tuppa tulla telekat vaatama).
Järgmiseks otsis Erik üles Marge ja Heleni, kes lubasid, et kui me head lapsed oleme, metsas ei karju ja randa kivikaskaade ei püstita, siis RMK loodusmajad ja - rajad on täitsa meie päralt, kui me tegelikult ka looduses seigelda tahame.
Edasi tulid juba Anneli ja veel üks Erik (Eriku nimi on, muuseas, tänaseni üks popimaid poisslapse nimesid Eestis) ja veel mitmed toredad inimesed, kes ütlesid, et nemad aitavad üheskoos meil kõik vidinad, mis üheks tõeliseks seikluseks vajalikud on (või kui esialgu tundub, et ei olegi, siis igal juhul on hea, kui nad kuskil olemas on) kokku korjata ja kotti pakkida.
Nüüd olid puudu veel ainult sellised inimesed: kesse kirjutab, kesse loob ja lavastab, kesse filmib, kesse kokku lõikab ja kesse näitab. Väikese vihjena, ükski telesaade ilma nende inimesteta sündida ei saagi. Aga sellest, kuidas me kohtusime Marguse, Elo, Viljari, Ekke ja mitmete, televiisori seisukohalt tähtsate tegelastega veel, pajatab teine peatükk teemal "Kuidas kõik alguse sai".
Kolmandas peatükis jõuame Päris Seiklejate ja Päris Loomadeni ka. Ja ma luban, seal tuleb juttu ka rästiku kiharatest, ausõna!
Ylle
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar