Hommik algab produtsendile pahaendeliselt. Kui muidugi mõni selgeltnägija nii udusest ja vihmasest ilmast läbi suudab näha, siis ta ju ometigi ütleks, et jaa... ilm on täna halb. Ja võibla ütleks ta veel, et ta näeb üsna selgelt, täna peaks jääma koju teki alla ja mitte minema loodussaate võttele.
Meie seiklejad, Eloga eesotsas, on aga kuraasi täis ja täiesti veendunud, et keegi neist pole suhkrust ega kavatse seega ka vihma käes ära sulada: " Ja pealegi on kõigil vahetusriided ja seljakotid kaasas ja igal juhul läheme välja ja teeme selle neljanda sipelgasiili konserviks!"
Teen produtsendina viimase abitu katse tekitada totaalne segadus ja pahameel ja püüan tähelepanu juhtida hirmkalli kaamera veekartusele. "Kaameral on loomulikult vihmakate kaasas," teatab seepeale operaator Elen ja paneb telefoni produtsendile viisakalt kõrva ("luuri korvaan" soome keeles).
Nii ei jäägi mul üle muud, kui neelata palavikurohtu ja istuda päev läbi telefonivalves, silm valvsalt arvutiekraanil, et kui keegi peaks juhtumisi teatama, et kuskil on miski tulekahju, mida tuleb minna kustutama... Valve ajal teen ma loomulikult ära suure osa planeeritud produtsenditööst ja palju sellist tööd, mida tõenäoliselt tulevikule mõeldes kellelgi väga vaja ei ole. Aga sellest kunagi edaspidi, Prõvva Produtsendi Mömuaarides või kuskil seal.
Kokkuvõttes saab kogu planeeritud materjal üles võetud ja et Sagadi on Oandult vaid mõni kilomeeter, saab uuesti purki tehtud ka see, mille kaamera eelmisel korral koos koprakakiga nahka pistis.
Tolle ületegemise osas esines meil puudujääke, nimelt Rauno osas, aga kopra episoodi juures oli tema viibimine hädavajalik. Asi lahenes ootamatult lihtsalt- selgus, et koht, kus Rauno ennast koolitab, oli kandi mõttes täitsa Lääne-Virumaa ja Erik lihtsalt kavaldas ta üle, sõitis autoga kohale ja pakkis (mitte eriti vastu puikleva) noore nahkiireteadlase tuttuude nahkiireteadlaste espetsiaalsesse seljakotti, viskas tagaistmele ja sõidutas Sagadisse. Niivot ajavad loodusemehed omavahel asju :)
Suur tänu Tiina Neljandikule ja Peeter Hussarile , kes meid nii kenasti vastu võtsid ja aitasid; ja Tuuletomile, kes oli tänase "jahi" teejuht ja kogu meeskonnale tervikuna!
Mõtlen endamisi, et Eestis on väga palju väga tarku ja samal ajal toredaid inimesi :) ja veel, et kui kõik on täitsa alvasti, siis tegelikult läheb kõik äste. Just tänu nendele tarkadele, ilusatele ja prohvessionaalsetele inimestele, kellega on mul õnn koos töötada.
Murit ehk paneb homme pilta ka üles; kuigi mine tea- millas enne fotojahilt piltidega naasetud on :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar